Manija saar




















Munalaiu sadamast rõõmsalt liinipaat Mannile astudes olin valmistunud pikaks merereisiks. Napilt jõudsin oma mitmeteistkilose fotokoti istmele asetada, kui üllatuslikult juba Manilaius olime. Mandrist kõigest 800 meetri kaugusel asuv väikesaareke Manija oli võetud meie päevaseks sihtmärgiks koos ajakirjanik Silvia Paluojaga.

Munalaiu sadamas uurib liinipaadijuht kella, sest Mann peab väljuma õigeaegselt



Igas sadamas on tervitamas koer

Tere tulemast Manijale, kus hingelisi kõigest alla poolesaja, laiust vaevu viissada meetrit, pikkust neli ja pool kilomeetrit! Saarel puudub oma pood, mistõttu viib paat Mann saareelanikud kahel korral nädalas üle vee poereisile. Manijalt saabujatele tuleb mandril vastu väikebuss, mis ostunimekirja koostanud inimesed viib ruttu Pootsi sisseoste sooritama, et juba pooleteist tunni pärast soovijad taas sadamasse viia.

Liinipaat Mann täitub Manilaiu sadamas poodiminejatega
Mandril on manijalastele vastu saabunud kollane kaubik, mis inimesed paari kilomeetri kaugusele poodi viib ning tagasi sadamasse sõidutab


Tublide ja sportlike inimestena olime otsustanud pisikesel Manijal jalgsi liikuda. Saime sadamast paarisaja sammu kaugusele, kui valge kaubik eesotsas Mark Soosaarega meid peale korjas ning muuseumisse sõidutas. 

Nelja ja poole kilomeetri pikkuse saare keskel jookseb asfaltriba












Edasi otsustasime piki saart kulgevat asfalti oma jalgu kasutada ning sisse astuda künka otsas elavale Tooma Vilmale. Särasilmse naise leidsime tema elutoast kangastelje tagant, kus nobedate näppude saatel lapselastele kört valmimas. Manijal oli Vilma majakavaht, nüüd peab ta lambaid ja küpsetab rukkijahust leiba, mille sees olev kartul hoiab selle pehmust. 



















Edasised sammud viisid meid Kasõ tallu, kus vilgas heinategemine talu perenaisel Svea Aavikul ja peremehel Mark Soosaarel käsil. Hoogsa töö tulemusena kõrguvad talu lähedal heinakuhjad. Üle tee väikeses metsatukas pikutavad Kasõ Margi kitsed ja lambad, kes kutsumise peale ümber peremehe koonduvad. Mulle pistetakse kätte terve leivaviil, et see anda maani ulatuva habemega kitsele nimega Jänku. 













Jalutuskäik viis meid edasi saarevaht Ülle Tamme koduhoovi ja laiu lõppu, kus punase mütsikesega kaheksameetrine tuletorn merele vaatab ning pimedal ajal merelistele teed näitab. 






Meri on kõikjal silmapiiril, ometi soovivad manijalased rohkem vihma, sest kartulivarred on õnnetult longu vajunud. Juba kogunetakse sadamasse, kes autoga, kes traktoriga. Ees seisab nädala esimene poetiir mandrile.

Esimesena sadamasse saabuja tuli aeglase traktori seljas, et mandrilt täiendavaid toiduvarusid saarele tuua

Manijalased ootavad vihma, sest kartulivarred on kuivusest longu vajunud